Moldova on lõpetanud Venemaa maagaasi ostmise ja on hakanud varustama end Euroopa turgudelt, kusjuures uus tarneliin kulgeb läbi Ukraina. Presidendi Maia Sandu sõnul on riik seeläbi astunud olulise sammu Venemaa energiasurve vastu. Peaminister Vasile Tofani sõnul katavad sõlmitud lepingud umbes 90 protsenti talvise gaasivajaduse. Parlament kinnitas gaasipuuduse tõttu eriolukorra, mis kehtib 20. novembrini.
Gaasiostud korraldab riigifirma Energocom, mis laiendas tegevust Euroopa turgudel. Eriolukorra kehtestamine näitab, et üleminek uutele tarneallikatele ei ole veel täielikult lõppenud ning talvine varustuskindlus on endiselt tundlik teema.
Moldova elektrivarustuses on samuti toimunud suur muutus. 8. novembril käivitati 400 kilovoldi liin Vulcănești–Chișinău, mille pikkus on umbes 157 kilomeetrit. Liin läbib 35 asulat kaheksas rajoonis. Projekti kogumaksumus on 61 miljonit eurot, millest umbes 27 miljonit moodustab liin ise. Projekti rahastas Maailmapank.
Varem sõltus Chișinău peaaegu täielikult Cuciurgani elektrijaamast. See asub Venemaa toetatava Transnistria piirkonnas, mida kontrollib Inter RAO kaudu Moskva. Transnistrias asub ka Venemaa sõjaväebaas ning piirkonna elanikkond on umbes 500 000. Uus liin vähendab Chișinău sõltuvust just sellest allikast ja annab riigile suurema manööverdamisruumi elektrivarustuse korraldamisel.
Lisaks on ajakirjandusteadete kohaselt töös kaks täiendavat elektriliini Rumeeniaga. Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise arengu rahastuse DFC eraldas Rumeenia võrguga uueks ühenduseks 130 miljonit dollarit. Strășeni–Gutinaș liin on umbes 190 kilomeetrit pikk, neist 70 kilomeetrit asub Moldovas ja 120 Rumeenias. Ühendus Rumeenia võrguga tähendab Moldovale lisavõimalusi elektri importimiseks ja ekspordiks väljaspool Transnistria mõju.
Liini nimetuse osas on USA suursaatkonna ja teostatavusuuringu vahel erinevus. Saatkond nimetab liini «Trump Liberty Line», samas kui uuring kasutab nimetust «Liberty Line». Seetõttu jääb ametlik nimi vaieldavaks, kuigi projekti sisu on mõlemal juhul sama.
Pinged Moskva ja Chișinău vahel on jätkuvalt suured. Mõlemad pooled on väljasaatmiste kaudu diplomaate omavahel vastastikku välja saatnud. Vahejuhtumi taustal oli Venemaa drooni rikkumine Moldova õhuruumis. Moldova keelas Transnistria juhil Vadim Krasnoselskil viieks aastaks riigist lahkumise. Krasnoselski on varem saanud Vladimir Putinilt riikliku autasu. Transnistria presidendivalimised on määratud 13. detsembriks.
Ebaselgeks jääb, kas Transnistria sõltuvus gaasist ja elektrist lõpeb täielikult. Moldova energiasõltumatuse tee on seega veel pooleli, kuid esimesed suured sammud on tehtud.
3
