Rumeenia president Nicușor Dan on teinud ettepaneku, et riik kaasrahastaks Ameerika Ühendriikide sõjaväelaste paigutamist oma territooriumile. Ettepanekust teatas ta Financial Timesile antud intervjuus, mis ilmus Economedia vahendusel. Dan rõhutas, et Rumeenia soovib pigem rohkem USA vägesid ja suurema võimekusega relvastust, mitte vähem. Ta ütles, et on esitanud teatud arve sõjaväelaste paigutamise ja kulude jagamise kohta.
Ettepanek tuleb ajal, mil Ameerika Ühendriikide administratsioon vaatab läbi oma sõjalise kohaloleku vähendamise Euroopas. Kaitseminister Pete Hegseth on ähvardanud Euroopas oluliselt vähendada USA vägede arvu, samas kui kaitseasjade alamsekretär Elbridge Colby on varem toetanud väiksemat ja kontsentreeritumat Ameerika kohalolekut Euroopas. Dan esitas oma ettepaneku Colbyle, kes külastas sel ajal Poolat ja Rumeeniat. Presidendi büroo andmetel on USA vägesid Rumeenias praegu 1172, mis on vähem kui varem olnud 1700. Seega on kohalolek viimastel aastatel märgatavalt kahanenud, ning Bukarest soovib selle suunda muuta.
Rumeenia julgeolekuolukorda on muutnud Venemaa droonide korduvad allakukkumised Rumeenia territooriumile ning kaubalaevade rünnakud Musta mere rannikul. Riigi välispoliitikat kirjeldati kui väga sarnast Poola omaga, mis mõlemad on Venemaa suhtes kindlad seisukohad võtnud. Rumeenia lubas tänavu USA-l kasutada oma õhuvägede baasi operatsioonideks Iraani vastu, mis erineb mitme teise Euroopa pealinna seisukohast. Sel moel on Bukarest näidanud valmisolekut toetada Washingtoni sõjalisi tegevusi ka väljaspool Euroopat.
Strateegiliselt olulised on Mihail Kogălniceanu õhuvägede baas ja Constanța sadam, mis on USA jaoks tähtsad nii logistika kui ka regiooni kontrolli seisukohalt. Samas on Rumeenia eelarvepuudujääk suur, mis piirab riigi kaitsekulude kasvu. Poola kaitsekulud lähenevad sel ajal 5 protsendile sisemajanduse koguproduktist, mis seab Rumeenia nõrgema finantsseisu kontrastina. Just see asjaolu selgitab, miks Bukarest on valmis rahastamisele kaasa aitama, kuid samas ei saa ta kulutusi oluliselt suurendada.
Poola kaitseminister on Hegseth’i avaldusi tõlgendanud nii, et Pentagon on põhimõtteliselt nõustunud vägede ümberpaigutamisega. Pentagon ei ole selle tõlgenduse kohta kommenteerinud. Poola on varem teatanud plaanist maksta USA-le 15 000 dollarit aastas iga sõduri eest kavandatavas baasis, mida on nimetatud Fort Trumpiks. Poolas paiknevad praegu umbes 10 000 USA sõdurit umbes 12 kohas, mis annab Rumeenia ettepanekule võrdlusalust.
Analüütik on märkinud, et Rumeenias paiknev USA personal aitab peamiselt hoida baase töökorras ning ei ole selge, kas sinna saabuvad ka lahinguüksused. USA-l on Rumeenias ka raketikaitsepositsioon Deveselu lähedal Bulgaaria piiri ääres. See rajatis on osa Ameerika kaitsesüsteemist Euroopas ja on sel moel olnud Rumeenia julgeoleku osa juba aastaid.
Dan ütles intervjuus, et suhted Trumpi administratsiooniga on pärast 2024. aasta valimisi paranenud. Toona oli JD Vance kritiseerinud Rumeenia tühistatud valimisi, väites, et neid mõjutas Venemaa sekkumine. Nüüd on suhted Dan’i sõnul taastunud, kuid lõplik otsus sõjaväe paigutamise kohta jääb USA poolele. Seni on Pentagon vaikinud ning ettepaneku saatus jääb lahtiseks.
3
