Iraani Revolutsioonivalve Korpus (IRGC) väidab, et tabas Bahreinis asuvat USA varajase hoiatamise radarit. Väidet ei ole sõltumatult kontrollitud ning ei USA sõjavägi ega Bahreini valitsus pole seda kinnitanud. Seega on teadmata, kas radar sai tegelikult kahjustada ning kui suur kahju võis olla.
Iraani esitatud põhjendus on kättemaks väidetava õhurünnaku eest telekommunikatsioonitornile Sirikis. Sirik asub Iraani Hormozgani provintsis. Sellele rünnakule viitab Iraani pool, kuid ka see väide on kinnitamata. Sirik on Hormozgani provintsis, mis piirneb Pärsia lahega ning on oluline piirkond Hormuzi väina ümbruses.
Taustaks on USA ja Teherani rahurääkimised, mida kirjeldatakse praeguseks seisma jäänuna. Kuigi diplomaatilised kontaktid on jätkunud, ei ole läbirääkimistes nähtud selget edusammu. Sellel taustal on pinged viimastel nädalatel süvenenud. USA viis 2. ja 6. novembril piiratud operatsioonid Iraani õhutõrjerajatiste vastu Qeshmi saarel. Need löögid olid suunatud õhutõrjesüsteemidele ning viitavad, et konflikt on jõudnud sõjaliste sammudeni.
President Donald Trump nimetas viimast operatsiooni «väikeseks». Ta on öelnud, et USA väed on valmis löögid uuesti alustama, kui selleks peaks olema vajadus. Samal ajal väljendas Trump lootust diplomaatia peale ning toetas araabiriikide üleskutseid piirata eskalatsiooni.
Trump väitis ühtlasi, et USA ei vaja enam Iraaniga kokkulepet, viidates oma kontrollile rahaliste vahendite üle ning Hormuzi väina üle. See on märkimisväärne väide, sest just Hormuzi väin on üks maailma olulisemaid energiatransiidi koridore.
Mitmete meediateadete kohaselt soovitas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu USA presidendil pärast vahevalimisi käivitada uus ulatuslik pealetung. Trump olevat sellise käsu andmisest siiski keeldunud. Ühtlasi hoiatas Trump, et Iraan «ei eksisteeri enam kaua», kui see tapab USA kõrge ametniku. Samuti teatati, et rahandusminister Scott Bessent liikus väidetavate Iraani ohtude tõttu sõjaväebaasi. Teheran lükkab ohuväited tagasi ega ole neid kinnitanud.
Iraani Ülemise Julgeolekunõukogu sekretär Mohsen Rezaei hoiatas, et juhul kui USA alustab uue rünnaku, on sihtmärgiks USA baasid, sealhulgas Euroopas. See hoiatus ulatub seega kaugemale Lähis-Idast ja puudutab USA sõjalist kohalolekut laiemalt.
Lahtiseks jääb, kas suuremahulisi USA operatsioone tõesti taas tuleb ning millised on nende tagajärjed piirkonnale. Teadmata on ka see, kas Bahreini radar sai tegelikult kahjustada ja kas Iraani väide vastab tõele.
4
