Eesti toetab ÜRO Rahvusvahelise Õiguskomisjoni tööd riigiametnike immuniteedi küsimuses ning nõuab, et agressioonikuritegu lisataks nende kuritegude loetellu, mille puhul immuniteet ei kehti. Seda ütles välisministeeriumi õigusdirektor Kristi Land ÜRO peaassamblee 81. istungjärgu kuuendas komitees 29. oktoobril 2026 New Yorgis.
Land märkis, et Eesti on pikka aega rõhutanud, et rahvusvahelise tõsiseima kuriteo eest ei tohi karistamatus jääda. Eesti toetab komisjoni koostatud loetelu, mis on esitatud eelnõu artiklis 6, ja leiab, et loetelu ei peaks olema ammendav. Eesti hinnangul tuleks arvestada rahvusvahelise kriminaalõiguse edasist arengut.
Land tõi esile, et artikkel 6 kehtib ka endiste riigipeade, valitsusjuhtide ja välisministrite suhtes nende ametiaja ajal tehtud tegude eest, mistõttu ei tähenda see troikale absoluutset immuniteeti kriminaaljurisdiktsioonist. Eesti rõhutas ka menetluslike tagatiste lisamise vajadust, et selgitada riikidevahelist suhtlust ja kaitsta asjaomaste isikute õigusi.
Eelnõu artikli 17 osas märkis Land, et rahumeelne vaidluste lahendamine on ÜRO põhikirjast tulenev kohustus. Eesti ei ole sättega vastu, kuid ei pea sellist erisätet vajalikuks.
Eesti esitas teisel arutelul 30. oktoobril 2026 seisukohad ka subsidiaarsete vahendite kohta rahvusvahelise õiguse normide määramisel. Land toetas komisjoni eesmärki selgitada subsidiaarsete vahendite kasutamist ja nende suhet rahvusvahelise õiguse allikatega ning märkis, et need on abistava rolliga ega ole ise rahvusvahelise õiguse allikas.
Eesti toetas ka mustandjärelduste vormi, mille komisjon on valinud, ja rõhutas, et esmalt tuleb pöörduda rahvusvahelise õiguse tegeliku allika poole. Üldiste õigusprintsiipide teema lõpetamise eest tänas Eesti komisjoni ning nentis, et kommentaarid annavad vajaliku selguse.
1